Vanaema.

Käisin vanaemal külas. Lahe oli. Sain talle näidata tema lapselapselast ka jonnisemast küljest. Eelmine kord oli Mii tupsu- nunnu ja väga eeskujulik. Nüüd ta karjus, siis karjus veel ning kui karjumisest villand sai, siis ta vahelduseks karjus. Aga kokkuvõttes ei saanud keegi tema ega ka minu peale pahaseks. Lapsel oli ju mure. Mingisugune.

Nüüd olen ma Tartus tagasi. Meil on siin üks austraallane. Ta on lahe, jutukas, lõbus, sõbralik ja palju muid asju. Kui ta oma kodumaad kirjeldab, siis tekib kohe siuke tunne, et tahaks sinna minna. Ta on väga patriootlik ning nagu ma aru olen saanud, on seda enamus austraallasi. Igatahes olen ma pungil kasulikust infost Austraalia kohta. Ja üldse.

Sain täna kokku oma enam vähem ainukese sõbrannaga. Tema on samuti lahe. Jõime veini ja ajasime juttu. Nagu vanadel headel aegadel. Oh seda nostalgiat...