Hakkan jälle tartlaseks.

Teisipäeval võtsin Tallinna Vanalinna Gümnaasiumist paberid välja. Plaanin nüüd hakata käima Tartu täiskasvanute gümnaasiumis. Koolist lahkumine võtab üllatavalt vähe aega. Lähed kohale, ütled, et tahad lahkuda, tahad hinnetelehte ja kõiki oma vanu dokumente ning siis nad annavad need sulle, ütlevad head aega ja kõik. Ainult raamatukogutädike tundus natukene mures olevat, et aasta alles algas ja ma juba tahan lahkuda. Ma siis lohutasin teda, et ma lähen kõigest teise kooli. Tal hakkas kohe parem.

Mõnipäeva ma vist võtan ette ja registreerin ennast Tartu elanikuks. Siis nad annavad mu lapsele ühe aasta sünnipäeva puhul toetust ja puha. Mitte, et mu laps aastaseks saama hakkaks või midagi.

Täna olin tubli ja käisin lapsega arsti juures. Ma jäin küll rohkem kui 20 minutit hiljaks, aga sellest polnud hullu. Ühele õele on Mii nii hingelähedaseks saanud, kogu aeg kallistab ja mängib temaga. Ei taha kohe tagasigi anda, kui vaktsiinisüst tehtud. Selline käitumine on natukene liiga veider minu jaoks, aga mitte nii veider, et ennast halvasti tunda või midagi ette võtta sellega. Nad katsusid seal Mii igemeid kah, ütlesid, et alla tuleb kohe kohe veel üks hammas ja, et egas ülemisedki enam kaugel pole. Põnev. Siis saab ta mind hammustada...jei.

Hakkasin Rocky Horrori kostüümipidu korraldama. Jälle. See oleks siis kokkuvõttes neljas kostüümipidu, millest alles teine on Rocky teemaline. See korraldamine algas natukene veidralt. Meil Murcaga oli arvamine, et see on meie teema, et korraldame kostüümipidusid ja asju ning siis äkki on kellegidel juba kuupäev paigas ja üldse. Õnneks nad andsid meile ka teada sellest ja kaasasid ka meid korraldamisse. Tegelikult on tore kuuekesi asju ajada ning rohkematel inimestel on ka rohkem huvitavaid ideid, kuid väike solvumine oli ikkagi. Sest minu idee ja minu algatus asjale jne jne. Noh, teate isegi ju.