esmaspäev, november 05, 2007

Reaktsioon.

Kui keegi oleks mulle nädal aega tagasi ütelnud, et on võimalik olla ülimalt õnnelik ühe hamba tuleku üle, siis ma poleks teda uskunud. Juhtus nii, et kolmapäeval teatas Mihkel mulle, et Miil tuleb hammas. Alguses ma mõtlesin, et ta teeb nalja või midagi, aga pärast Mii igemete vaatamist olin ma temaga ühel arvamusel. Tegelikult oli asi päris hambast natukene kaugel. Tegu oli praoga igemes, mis andis märku hamba peatsest saabumisest. Seda pragu imetledes võttis minus võimust ütlemata suur õnnetunne. Hammas!! Juhhei!!! Ma helistasin koheselt nii oma emale kui ka isale ning teatasin, et nende lapselapsel tuleb hammas. Mii vanaema jagas minu rõõmu natukene rohkem kui Mii vanaisa, kes ütles rahuliku häälega "ahah". Täna hakkas sellest imearmsast praokesest lõpuks ka hammas paistma.

Kommentaare ei ole: