Hakkab pihta.

Nüüd on selline tunne, et algab uus aasta. Esmaspäeva, kohustuste ja kõige muu sellise pärast. Natukene veider on.

Käisin oma vanaemal külas. Palal. Mii, Mihkel ja Aire olid ka. Õppisin lõppude lõpuks malet mängima. Olen sellist plaani juba aastaid haudunud. Muidugi üritasin ma seda kunagi ka arvuti abil teha, aga ei õnnestunud ja üleüldse on päris inimesega päris laua taga mõnusam maletada. Tunnen ennast mängides veel natukene ebalevalt, sest mul pole mängu alguses tavaliselt plaani, aga samas on mul selline tunne, et vastasel on kõik käigud ette planeeritud ja korralikult läbi mõeldud, et minust jagu saada. Aga jah, tore ja puha. Mihkel käis jooksmas. Jooksis paksu metsa sees sportimiseks tehtud raja peal viis kilomeetrit. Egas mina tegelikult asjasesse ei puutunud ja ainuke põhjus, miks ma sellest oma blogis kirjutan on see, et lahe oli vaadata kuidas ta punaste kannide välkudes metsavahele lidus. Pärast käitus ta nagu invaliid, sest lihased olid nii valusad, et ta ei saanud korralikult liigutada. Naljakas oli.

Kas miil on kuus hammast või 1, 6 kilomeetrit?

Emmm....ühendus ajuga katkes.....