Tegin kah sellist asja.

I am a Pacman Ghost. I like to hang around with friends, chatting, dancing, all that sort of thing. We don't appreciate outsiders, and do our best to discourage others approaching us. I enjoy occasionally wandering around randomly, and often find that when I do so, I get to where I wanted to be. What Video Game Character Are You?

Poolik.

Olen viimase kahe nädalaga kirjutanud kokku viis poolikut postitust. See käib umbes nii. Mul tuleb mõte, ma istun arvuti taha ning hakkan kirjutama, siis märkab Mii, et emme on arvuti taga, käperdab hästi kippelt minu juurde, ajab ennast minu jala najale püsti ja hakkab nutma ja ennast looka viskama ja muud sellist. Siis ma salvestan poolelioleva jutu ära ja hakkan Miiga mängima. Järgmiseks vabaks hetkeks on mul eelmine idee ununenud ning ma hakkan uut kirjutama ja siis juhtub täpselt samamoodi. See on suhteliselt häiriv.

Hommikune riidessepanek.

Aivi: "Madlike, vaata, siin on sukapüksid, võta sahtlist aluspüksid ka ja pane jalga."
Madli tõstab seelikusaba üles ja ütleb: " Vaata, mul juba on aluspüksid jalas. Ma pissisn õhtul püksi, aga enam nad ei ole märjad."
Aivi: "Aga äkki sa tahad siis ikkagi uued püksid panna?"
Madli: "Ei, ei, nad ei ole ju enam märjad."

Hommik.

Istume Mihkliga köögis ja joome kohvi. Mihkel meisterdab ahjukartuleid. Tuleb Madlike ja küsib, et kas söök on juba valmis? Me vastame, et ei ole, aga tule ja vaata, mida süüa saab. Madlike ütleb, et ta ei saa, ta hakkab kakale. Selle peale haaran mina ruttu vorstitükikese ja ütlen Mihklile, et ma ei saa Madlikest aidata, ma ju söön. Mihkel aga keerab samal ajal ahju nuppu edasi ja tagasi ning kostab, et mina ka ei saa, ma panen ahju sooja. Kogu selle krempli peale aga hõikab Madlike: "Mis te lollitate seal, mu kaka on juba valmis!".