Poolik.

Olen viimase kahe nädalaga kirjutanud kokku viis poolikut postitust. See käib umbes nii. Mul tuleb mõte, ma istun arvuti taha ning hakkan kirjutama, siis märkab Mii, et emme on arvuti taga, käperdab hästi kippelt minu juurde, ajab ennast minu jala najale püsti ja hakkab nutma ja ennast looka viskama ja muud sellist. Siis ma salvestan poolelioleva jutu ära ja hakkan Miiga mängima. Järgmiseks vabaks hetkeks on mul eelmine idee ununenud ning ma hakkan uut kirjutama ja siis juhtub täpselt samamoodi. See on suhteliselt häiriv.