Mingi blogimise vastane olek on. Juba pikemat aega. Nagu tahaks, aga ikka ei taha kah. Mõtteid leidub, aga blogida ei viitsi, pole aega ega tahtmist ja nii edasi. Arrghh njahh bladrahh. Ja seltskondlike üritustega on sama lugu. Tahaks, oleks vaja ja kõike muud sellist, aga mingist pealehakkamisest jääb puudu ning lõpuks..teadagi.
Mii kasvab jõudsasti. Tal on juba kaheksa ilusat ja säravvalget hammast ning üheksas on tulekul. Ta oskab enam-vähem kõndida. Ta teeb samme, säilitab tasakaalu ning siis teeb veel samme. Maksimum arv samme on hetkel kaheksa. [Jahm, siuke ma olengi. Loen oma lapse samme, et saaksin nendest blogida.] Eki pakub mulle sõna samm sünonüümiks jalaast, muideks. Mingite standartite järgi peaks aastane laps oskama ütelda kümme sõna. Mii oskab hetkel umbes kolme ja kahe kuu pärast saab ta üheseks. Hmm.....ma arvan, et ta ei õpi selle ajaga seitset sõna, aga mine sa seda tea. Egas see nii tähtis polegi, sest Madlike ei osanud ka, aga õppis ikkagi hästi kiiresti rääkima ning hästi rääkima sealjuures. Mii on 75 sentimeetrit pikk ja kaalub kümme koma midagi kilogrammi. Ta on armas ja lahe ning talle meeldib muusika taktis oma (beebi)keha veidralt jõnksutada.
Ma olen üksi kodus. Minu jaoks tähendab üksi kodus olemine muidugi koos Miiga üksi kodus olemist. Aga see selleks. Igatahes on kõhe ja seda mitmel põhjusel. Korter on kahe inimese jaoks liiga suur, pime on, öö on, igasugused kahtlased hääled kostuvad ja ma kardan kolle. Hea meelega keeraks ukse lukku, aga see ei aita, sest kollid tulevad köögist ja vannitoast ja vetsust ja üldse igalt poolt, kus on pime ja kus ma oma kujutlusvõimet kasutan. Kusjuures ma tavaliselt isegi ei karda pimedust ja ma olen kolle näinud ainult kaks korda oma elus. Tegelikult kui mõtlema hakata, siis pole koletisi vist olemas. Aga ikkagi.
Mii kasvab jõudsasti. Tal on juba kaheksa ilusat ja säravvalget hammast ning üheksas on tulekul. Ta oskab enam-vähem kõndida. Ta teeb samme, säilitab tasakaalu ning siis teeb veel samme. Maksimum arv samme on hetkel kaheksa. [Jahm, siuke ma olengi. Loen oma lapse samme, et saaksin nendest blogida.] Eki pakub mulle sõna samm sünonüümiks jalaast, muideks. Mingite standartite järgi peaks aastane laps oskama ütelda kümme sõna. Mii oskab hetkel umbes kolme ja kahe kuu pärast saab ta üheseks. Hmm.....ma arvan, et ta ei õpi selle ajaga seitset sõna, aga mine sa seda tea. Egas see nii tähtis polegi, sest Madlike ei osanud ka, aga õppis ikkagi hästi kiiresti rääkima ning hästi rääkima sealjuures. Mii on 75 sentimeetrit pikk ja kaalub kümme koma midagi kilogrammi. Ta on armas ja lahe ning talle meeldib muusika taktis oma (beebi)keha veidralt jõnksutada.
Ma olen üksi kodus. Minu jaoks tähendab üksi kodus olemine muidugi koos Miiga üksi kodus olemist. Aga see selleks. Igatahes on kõhe ja seda mitmel põhjusel. Korter on kahe inimese jaoks liiga suur, pime on, öö on, igasugused kahtlased hääled kostuvad ja ma kardan kolle. Hea meelega keeraks ukse lukku, aga see ei aita, sest kollid tulevad köögist ja vannitoast ja vetsust ja üldse igalt poolt, kus on pime ja kus ma oma kujutlusvõimet kasutan. Kusjuures ma tavaliselt isegi ei karda pimedust ja ma olen kolle näinud ainult kaks korda oma elus. Tegelikult kui mõtlema hakata, siis pole koletisi vist olemas. Aga ikkagi.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar