You are the sunshine of my life.

Eile sai meil Mihkliga siis üks aasta täis, seda abieluasjandust. Nunnu oli. Olime kodused, Mihkel põõnas päeva maha, sest reedel piinasime paari inimest Munchkiniga. Ja üks inimene nakatas mu haigeks. Meeldiv, ülimalt.

Aire saatis meile väga nunnu kingituse, emme ka. Aire kingitusega tuli kaasa luuletus:

TRIKS-TRAKS, TRILLA TRULLA
TEIL JU OLID SALAPULMAD
PUIDUST SÕRMUS, MUST KLEIT
IMELIK SEE OLI VEITS
POLE MISKIT PARATA!!!
KUID MIS SEAL IKKA SALATA
TEIE ÜLE RÕÕMUSTAME
TEIE AUKS KA NAPSUTAME

Väidetavalt sai ta selle netist.... Ja kingituseks oli Vana Tallinn koos kahe pisikese pokaaliga.

Mii sõnavara on nii armsalt vigane. Näiteks "pikume", see on siis see tegevus, mida saab kahekesi või mitmekesi põrandal teha...Kui temaga vaidlusesse langeda, siis ta lõpetab selle tavaliselt sõnapaariga "okei siis!"... see väljendab mitte alla andmist kusjuures. Ma tean küll, et ta on selle minult üle võtnud, aga mina kasutan seda tavaliselt siis kui ma ei saa, mida tahan. Miil on ilusad blondid lokkis kiharad. Ma kavatsen neid juba viimased kuu aega kärpida, aga ei õnnestu. Mii ei lase oma juukseid isegi kammida, rääkimata lõikamisest. Ainult siis saan ma ta juustele ligi, kui ma kõigepealt need puhtaks pesen, siis palsamiga kammitavaks teen ning Miikese tähelepanu mujale juhin.

Hommikul kui ma lõpuks jalad alla sain ja avastasin, et kell on mingi neli juba...siis oli elamine korda tehtud, soojaks köetud ning playlist oli pungil lauludest, mida laulab Frank Sinatra.