-Ma lähen homme ära. Emme, ma lähen homme ära.
--Aa...kuhu sa lähed.
-Maitea... Iii juurde.
--Ivi juurde?
-Jah.
--Mis sa teed seal?
-Mängin. Mängin Ma'liga.
Nii teatab mulle iga hommik Mii. Sest tema kavatseb ära minna, homme. Sest tal on vaja Madliga mängida. Ja siis kui on aeg uksest välja minna, sest Madli ootab meid külla, siis tema ei taha. Kategooriline keeldumine. Tal on vaja "siin" olla. Tema ei taha minna.
Mii kasutab oma kõnes mõningaid ingliskeelseid väljendeid. Minu lemmik on "pliis". See on ülim palumine, mille juurde käivad kutsikasilmad ja anuv olek. Seda ta kasutab siis, kui tavaline "palun" ei tööta. Ja see ei meeldi mulle mitte sellepärast, et laps palub, vaid sest see on teatraalne. Mii oskab nii hästi oma kehaga tundeid väljendada. Lapsed vist üldse oskavad. "Comin' " tähendab tulemist, umbes, et.... oota, kohe tulen. Siis on veel "surri", mis on palun vabandust. "Go", millega aetakse kassi laua pealt ära ja nii edasi.
Ivi kudus mulle suure õlasalli. See on kirkavärviline. Väga minulik. Ja pehme. Mõnus. Soe. Pooleteisemeetrine. Kentsakas. Üldse kõike, mida ühelt hoolega tehtud jõulukingituselt oodata.
Mul saab vaheaeg kohe läbi. Otsa. Lõpeb ära.
laupäev, veebruar 06, 2010
Tellimine:
Postitused (Atom)